Skip to content

Dokumendid

Lasteaeda võetakse sõimerühma lapsi vanuses alates 1,6 eluaastast.

  • Lapse toidukulu päevamaksumuseks sõimerühmas on 2 €.
  • Lapse toidukulu päevamaksumuseks lasteaiarühmas on 2.20 €.
  • Seoses miinimumpalga tõusuga (886 eurot) 1. jaanuarist 2025 tõusis ka vanemate poolt tasumisele kuuluv osalustasu määr ühe lapse kohta, milleks on 44,30 eurot kuus.

Kohtla-Järve Linnavolikogu 31.08.2023 määrus nr 45 § 2

https://www.riigiteataja.ee/akt/405092023010

Kui perest käib lasteaias samaaegselt kaks või enam last, tasub lapsevanem osalustasu esimese lapse eest 100%, teise lapse eest 50% ulatuses ja
kolmanda ning järgnevate laste eest osalustasu ei arvestata.


 

Lapse lasteaiast lahkumise avaldus:

Avaldus lapse lasteaiast lahkumiseks (PDF)

Avaldus lapse lasteaiast lahkumiseks (docx)

Lapse osalustasust vabastamise avaldus (puhkus, tervislik põhjus):

Avaldus osalustasust vabastamiseks (PDF)

Avaldus osalustasust vabastamiseks (docx)

Toidukordadest vabastamise avaldus:

Avaldus toidukorrast vabastamiseks (PDF)

Avaldus toidukorrast vabastamiseks (docx)

 

Kohtla-Järve linna koolieelsesse lasteasutusse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/428032018004

Kohtla-Järve linna koolieelsete lasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa ja toidukulu määr ning maksmise ja kasutamise kord.

https://www.riigiteataja.ee/akt/405092023010

Kohtla-Järve linna määrus nr 12 – Kohtla-Järve Lasteaia Kirju-Mirju põhimäärus

Kohtla-Järve linna   Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

 

2018.aasta lasteaedade rahuloluküsitluste tagasiside.


Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju arengukava

Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Arengukava 2023-2026

Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Arengukava 2023-2026 LV maarus_nr_18

 

Eestikeelsele haridusele üleminek. Eesmärk eestikeelsele õppele üleminekul on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides, kuna eestikeelne õppetöö aitab lastel ja noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, nii et nad ei kaota oma identiteeti, kuid laiendavad oma valikuvõimalusi. Ühtne eestikeelne haridusruum annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning meelepärase töö ja tegevuse leidmisel tulevikus. Eestikeelne haridus toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni.Lisainfo – https://www.hm.ee/uleminek